Õppekava on lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale.
Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.
Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted on:
1) lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
2) lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;
3) lapse loovuse toetamine;
4) mängu kaudu õppimine;
5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;
6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;
7) lapsele turvatunde, eduelamuse tagamine;
8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine;
9) kodu ja lasteasutuse koostöö;
10) eestikultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.
Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms.
Õppekavas eristatakse nelja üldoskuste rühma: mänguoskused, tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed oskused ja enesekohased oskused.
Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika.
Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse järgmisi tegevusi: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine, arvutamine ning mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused.
Õppe -.kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused esitatakse järgmistes valdkondades: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine.
Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.
Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted on:
1) lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
2) lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;
3) lapse loovuse toetamine;
4) mängu kaudu õppimine;
5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;
6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;
7) lapsele turvatunde, eduelamuse tagamine;
8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine;
9) kodu ja lasteasutuse koostöö;
10) eestikultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.
Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms.
Õppekavas eristatakse nelja üldoskuste rühma: mänguoskused, tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed oskused ja enesekohased oskused.
Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika.
Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse järgmisi tegevusi: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine, arvutamine ning mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused.
Õppe -.kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused esitatakse järgmistes valdkondades: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine.